Araabia keel
Araabia keel (اللغة العربية ehk عربي aarabiun) on afroaasia keelkonna semiidi keelerühma lõunakesksemiidi keelte hulka kuuluv keel.
Araabia keel on suurima kõnelejate arvuga semiidi keel.
Seda kõneleb 422 miljonit inimest Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas.
Araabia keelt kõnelesid algselt beduiinid Araabia poolsaarel.
7. sajandil kujunes araabia kirjakeel. Kui tekkis Araabia kalifaat, levis araabia keel koos islamiga ja araabia kultuuriga naabermaadele.
Vanast kirjakeelest lähtunud araabia ühiskeel on tänapäeval araabia maade riigikeel. Selles keeles toimub kooliõpetus, ilmuvad ajalehed ja raamatud. Rahvakeel on eri maades erinev.
Araabia kiri koosneb 28 peamiselt kaashäälikumärgist.
Euroopa keeltesse on araabia keelest laenatud palju sõnu, näiteks alkohol, algebra, asimuut, kuup, kohv, tariif, talisman.
Araabia keel on suurima kõnelejate arvuga semiidi keel.
Seda kõneleb 422 miljonit inimest Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas.
Araabia keelt kõnelesid algselt beduiinid Araabia poolsaarel.
7. sajandil kujunes araabia kirjakeel. Kui tekkis Araabia kalifaat, levis araabia keel koos islamiga ja araabia kultuuriga naabermaadele.
Vanast kirjakeelest lähtunud araabia ühiskeel on tänapäeval araabia maade riigikeel. Selles keeles toimub kooliõpetus, ilmuvad ajalehed ja raamatud. Rahvakeel on eri maades erinev.
Araabia kiri koosneb 28 peamiselt kaashäälikumärgist.
Euroopa keeltesse on araabia keelest laenatud palju sõnu, näiteks alkohol, algebra, asimuut, kuup, kohv, tariif, talisman.
Maa (piirkond)
-
Alžeeria
Riigi lipp on roheline-valge. Selle keskel on punane poolkuu, millel on keskel punane täht. Roheline värv tähistab religiooni ja valge värv kodanike puhast mõtlemist. Poolkuu ja täht tähistavad islami usku. -
Djibouti
19. sajandil rajas Prantsusmaa Djibouti alale Prantsuse Somaalimaa protektoraadi. 1967 pandi sellele nimeks Afar ja Issa. 27. juunil 1977 riik iseseisvus ja võttis nimeks Djibouti. -
Eritrea
Eritrea, ametliku nimega Eritrea Riik, on riik Kirde-Aafrikas Aafrika Sarvel. See piirneb loodes Sudaani, lõunas Etioopia ja kagus Djiboutiga. Idas ja kirdes külgneb Eritrea Punase merega, millest otse üle asuvad Saudi Araabia ja Jeemen. Eritreale kuuluvad ka Dahlaki saared ja mitu Hanishi saartest. -
Komoorid
Araablased tundsid Komooride saarestikku kui جزر القمر (Juzur al-Qumur), mis tähendab 'Kuu saari.' -
Liibüa
Liibüa omavalitsused Liibüas toimus 2011. aastal kodusõda, mille käigus kukutati pikaajalise riigijuhi Mu‘ammar al-Qadhdhāfī sisseseatud riigikord. 2011. aasta 27. augusti seisuga olid 57 riiki ja Araabia Liiga tunnustanud riigivõimuna Qadhdhāfīle vastanduvat Rahvuslikku Üleminekunõukogu. 20. oktoobril 2011 tabati al-Qadhdhāfī tema sünnilinnas Surtis ja hukati. -
Lääne-Sahara
Suuremad asulad on El Aaiún, Ed Dâkhla, Es-Smara, Boujdour ja El Marsa. -
Maroko
Marokol on pikk Atlandi ookeani äärne rannajoon, mis Gibraltari väinast möödudes jätkub Vahemere ääres. Naaberriigid on Mauritaania edelas ning Alžeeria idas ja kagus (piir Alžeeriaga on kinni). Vahemere rannikul on ka kaks Hispaania enklaavi Ceuta ja Melilla. Atlandi ranniku vastas on Kanaari saared ja põhja pool teisel pool Vahemerd on Hispaania. -
Mauritaania
Mauritaania sai nime Põhja-Aafrikas asunud antiikaja piirkonna Mauretaania järgi. Mauretaania järgi on nimetatud ka maurid. Kuid Mauritaania ja Mauretaania maa-ala ei kattu ja ka maurid pole Mauritaania põlisrahvas. -
Somaalia
Somaalia alal eksisteeris varem Somaalia Demokraatlik Vabariik, mis praeguseks on läbikukkunud riik. Somaalia keskvalitsus eksisteerib ainult de iure, tal on võimu üksnes pealinna lähiümbruses. Riik on jagunenud nelja suure klanni ja keskvalitsuse vahel. Sellegi poolest ei valitse riigis kaost, selle eest hoolitsevad kohalikud võimud ja sõjapealikud. -
Sudaan
20 aastat kestnud kodusõja järel oli Sudaani Musta Aafrikasse kuuluvatel lõunapiirkondadel 2005. aasta algusest autonoomia. Jaanuaris 2011 toimunud referendumil otsustas Lõuna-Sudaan iseseisvuda. -
Tansaania
Tansaanias asub Aafrika mandri kõrgeim punkt (Kilimanjaro). -
Tuneesia
Riik jaguneb 24 kubernerkonnaks. -
Tšaad
Riigi kõrgeim tipp on Tibesti mägismaal paiknev 3415 m kõrgune Emi Koussi vulkaan. Riigi põhjaosa hõlmab Sahara kõrb. Keskosas asub Djourabi kõrb. Läänepiiril asub Tšaadi järv. -
Uganda
Alates 1962. aastast, mil Uganda iseseisvus, kuulub Uganda Briti Rahvaste Ühendusse. -
Ühinenud Araabia Vabariik
Egiptuse ametlik nimi oli Ühinenud Araabia Vabariik kuni 1971. aastani. Selle president oli Gamal Abdel Nasser. Riik kuulus ka Ühendatud Araabia riikide (ÜAR) ühendusse, mis kujutas endast suhteliselt nõrka liitu Põhja-Jeemeniga, ÜAR lagunes koos ÜAVga aastal 1961. -
Araabia Ühendemiraadid
Araabia Ühendemiraadid asub Lääne-Aasias. Ta piirneb Omaani ja Pärsia lahega ning asetseb Omaani ja Saudi Araabia vahel. -
Bahrein
Bahreini nimi tuletub araabiakeelsest sõnast baḩr, mis tähendab "meri". Sõna al-Baḩrayn on kaksusevorm ja nii võib riigi nime eesti keelde tõlkida kui "kaks merd". Selles tähenduses on sõna kasutatud viiel korral ka Koraanis. Teadaolevalt kasutas Bahreini nime Bahreini saarestiku kohta esimesena maadeuurija Ibn Baţţūţah 14. sajandil ja saarestikule kinnistus see nimi tõenäoliselt alles sajand hiljem. Samal ajal tunti Euroopas kogu Araabia poolsaare idaosa Bahreini nime all. -
Iisrael
-
Jeemen
Jeemeni kubernerkonnad -
Jordaania
Kuni 1946. aastani kandis riik nime Transjordaania. -
Katar
Katar on maailma üks jõukamaid riike olles maailma suuruselt 57 majandus ja sisemajanduse kogutoodangult elaniku kohta maailmas suuruselt 12. riik (Aasias Singapuri järel suuruselt teine). Samas on Katar rahvaarvult ja pindalalt maailma üks väiksemaid riike (rahvaarvult maailma suuruselt 137. riik). -
Kuveit
Kuveit piirneb maismaal Saudi Araabia ja Iraagiga. Merepiir on tal ka Iraaniga. -
Liibanon
Liibanoni elanikest on 57% muslimid (35% šiiidid ja 22% sunniidid), 36% kristlased ja 7% druusid (2001). -
Mesopotaamia
Erinevalt ühtsematest Vana-Egiptuse või Vana-Kreeka tsivilisatsioonidest oli Mesopotaamia erinevate kultuuride kogum, mida ühendasid kiri, jumalad ja suhtumine naistesse. -
Saudi Araabia
Saudi Araabia pindala on ligikaudu 2 150 000 km², mis teeb sellest geograafiliselt suurima iseseiseva riigi Lähis-Idas, Alžeeria järel teine suurima Araabia maa, suuruselt viienda riigi Aasias ja kaheteistkümnda kogu maailmas. Põhjas piirneb riik Jordaania ja Iraagiga, kirdes Kuveidiga, idas Qatari, Bahreini ja Araabia Ühendemiraatidega, kagus Omaani ja Lõunas Jeemeniga. Saudi Araabia on ainuke riik, mille rannikualad ulatuvad Punasest merest (läänes) Pärsia laheni (idas). Riigis elas 2018. aasta seisuga umbes 33 000 000 inimest, kellest ligi pooled on alla 25 aasta vanad. -
Süüria
Süüria nimi on pärit Vana-Kreekast, kus nimetusega Σύριοι (Sýrioi) tähistati assüürlasi. Uuemate uurimuste kohaselt viitab Süüria nimi Assüüriale.