Prantsuse keel

Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma. Seda kasutab igapäevase keelena umbes 274 miljonit inimest. Lisaks Prantsusmaale on see Haiti riigikeel ja üks riigikeeli Belgias, Šveitsis, Luksemburgis, Kanadas ja mitmes Aafrika riigis. Prantsuse keel on ka paljude rahvusvaheliste organisatsioonide (ROK, WTO, FIFA, ÜRO, Aafrika Liit, EBU, ESA, UPU jpt) töökeel.

Enne seda, kui Caesar 52. aastal eKr Gallia (tänapäeva Prantsusmaa) vallutas, rääkisid Gallia hõimud paljusid keldi keeli. Roomlastest vallutajad rääkisid aga prestiižset ladina keelt. Vallutusele järgnenud sajandite jooksul levis vallutajate keel üle maa ning suurenes ka vulgaarladina (rahvaladina) kandepind.

4. sajandi lõpus tungisid Lääne-Euroopasse germaani hõimud. Prantsuse keele arengu seisukohast olid neist kõige olulisemad frangid, kes asusid elama tänapäeva Prantsusmaa põhjaossa. Frankide keelel oli suur mõju piirkonnas räägitavale ladina keelele, muutes niihästi selle hääldust, süntaksit kui ka sõnavara. Ladina keele erinevus igapäevakeelest üha suurenes, kuni arenes välja vanaprantsuse keel.

Esimest korda on uut romaani keelt mainitud 813. aastal Toursi nõukogu ajal, mil seda nimetatakse lingua romana rustica 'ks. Nõukogu võttis vastu ka otsuse, et preestrid peavad teenistusi läbi viima selles samas lingua rustica 's. Lihtrahvas lihtsalt ei mõistnud klassikalist ladina keelt. Seega soodustas kirik rahvakeele levikut, mille tulemusel õpetlaste väärtustatud klassikalise ladina keele olulisus vähenes järjest. Võib öelda, et 9. sajandil valitses Prantsusmaal kakskeelsus: ladina keel iseloomustas eliiti, see oli kirjanduse ja asjaajamise keel; rahvas rääkis nn vulgaarkeeli, milles varsti ka kirjutama hakati. Esimene kirjalik tunnistus vanaprantsuse keelest on 842. aastast pärinev "Strasbourgi vanne" ("Serments de Strasbourg"). Esimesed olulised kirjandusteosed olid kangelaslaulud. Neist kuulsaim on umbes 12. sajandil kirjutatud "Rolandi laul".

1204. aastal liideti Prantsuse kuningriigiga Normandia. Sellest ajast on prantsuse keele sõnavarasse jäänud umbes 150 Skandinaavia päritolu sõna, mis on seotud eeskätt merenduse ja põlluharimisega.

1539. aastal kirjutas kuningas François I alla Villers-Cotterêts' määrusele, millega määrati prantsuse keel kohtumõistmise ja asjaajamise keeleks (enne seda oli see staatus olnud ladina keelel). 17. sajandil suurenes üha prantsuse keele olulisus teaduses ja hariduses. Murrangulise tähtsusega oli René Descartesi 1637. aastal ilmunud "Le Discours de la méthode" ("Arutlus meetodist"). See on esimene prantsuskeelne filosoofiateos, varem oli selliseid raamatuid kirjutatud üksnes ladina keeles. Descartes oli samuti kirjutanud selle teose esialgu ladina keeles, kuid otsustanud tsensuuri tõttu kirjutada ümber prantsuse keelde. Ta teadis, et eliit ei loe "rahvakeeles" kirjutatud raamatut, mida tema ideedest huvitatud kirjaoskajad said seetõttu lugeda tsenseerimata kujul.

Mõni aasta varem, 1635. aastal, oli kardinal Richelieu asutanud Prantsuse Akadeemia, mille ülesanne on siiani prantsuse keele normimine. Olgugi et ühtlustatud prantsuse keel oli ametlik riigikeel, näitas 1794. aasta küsitlus, et 28 miljonist elanikust rääkis riigikeelt kõigest 3 miljonit ning et arvukad dialektid olid ikka elujõulised. Tasub mainida, et normitud kirjakeel põhines eelkõige Pariisi ümbruse keelel. Dialektid olid seetõttu eriti levinud Lõuna-Prantsusmaal.

1789. aasta Prantsuse revolutsiooniga suurenes surve ühtse prantsuse keele kasutamiseks. Ühtses keeles nähti olulist rahva ühendamise vahendit. Jakobiinid nimetasid prantsuse keelt "valgustuse universaalseks keeleks" ja seda peeti kõigile kohustuslikuks emakeeleks. Murrete kasutamist peeti sotsiaalseks tagasiminekuks, sest neid seostati vana režiimiga.

Sellal kui prantsuse keelt kõneles kogu tsiviliseeritud Euroopa, leidus Prantsusmaal enesel kõigest kolm miljonit (11% rahvastikust) "puhta prantsuse keele" kõnelejat, kellest suur osa ei osanud seda õigesti kirjutada. 1880. aastal kõneles prantsuse keelt vabalt 8 miljonit inimest (20% Prantsusmaa rahvastikust).

19. sajandi Euroopas oli prantsuse keel suure tähtsusega. Diplomaatiakeelena pidas aristokraatia selle õppimist hädavajalikuks. (Prantsuse keel oli vahetanud ladina keele kui diplomaatia keele välja 18. sajandil.) Veel Venemaa-Jaapani sõja lõpetanud Portsmouthi rahuleping kirjutati prantsuse keeles. Prantsuse keele kandepind suurenes sel perioodil ka mitmete piirkondade koloniseerimise tõttu. Olukord muutus aga pärast teist maailmasõda. Ühest küljest oli see tingitud Ida-Euroopa frankofiilse eliidi massilisest tagakiusamisest ja hukkamisest, kuid veel olulisem oli Ameerika Ühendriikide mõjuvõimu kasv ning inglise keele tõus rahvusvaheliseks suhtluskeeleks.
Maa (piirkond)
  • Benin
    Benini järvel Nokoue paikneb Ganvie küla Benin (prantsuse Bénin, ametlikult Benini Vabariik, 1960–1975 Dahomee) on riik Lääne-Aafrikas. Naaberriigid on läänes Togo, idas Nigeeria ning põhjas Burkina Faso ja Niger. Benini pealinn on Porto-Novo, kuid valitsus asub riigi suurimas linnas Cotonous. Benini pindala on 114 763 km² ja 2016. aastal hinnati riigi rahvaarvuks 10,87 miljonit. Benin on maailmas arengutaseme poolest 167. kohal, seega on ta madala inimarenguga riik.

    Beninini riigikeel on prantsuse keel, kuid põliskeeled nagu foni ja joruba keel on samuti laialt levinud. Riigi suurim religioon on roomakatoliiklus, millele järgnevad islam, voodoo ja protestantism. Benin on ÜRO, Aafrika Liidu, Islami Koostöö Organisatsiooni, Rahvusvahelise Frankofoonia Organisatsiooni, Saheli ja Sahara Riikide Ühenduse, Aafrika Naftatootjate Organisatsiooni liige.
  • Burkina Faso
    Kaart

    Burkina Faso on merepiirita riik Lääne-Aafrikas.
  • Burundi
    Burundi on merepiirita riik Kesk-Aafrikas ekvaatorist veidi lõunas. Burundi piirneb Rwanda, Kongo DV ja Tansaaniaga. Riik asub lõunalaiuste 2º 30' S ja 4º 30’ S ning idapikkuste 28º 50' E ja 30º 53' 30" E vahel.

    Asukoha tõttu ja territooriumi kuju järgi nimetatakse Burundit ka Aafrika südameks.
  • Djibouti
    Djibouti [džib'uuti] on riik Aafrika idaosas. Djiboutil on maismaapiir kolme riigiga: Eritreaga põhjas, Etioopiaga läänes ning Somaaliaga kagus. Djiboutist kirdesse ning läände jäävad Bab el Mandebi väin Punases meres ning Adeni laht. 20 km kaugusel teisel pool Bab El Mandebi väina on Aasia maailmajaos asuv Jeemen.

    19. sajandil rajas Prantsusmaa Djibouti alale Prantsuse Somaalimaa protektoraadi. 1967 pandi sellele nimeks Afar ja Issa. 27. juunil 1977 riik iseseisvus ja võttis nimeks Djibouti.
  • Ekvatoriaal-Guinea
    Kaart Ekvatoriaal-Guinea Vabariik on unitaarriik Kesk-Aafrikas Biafra lahe ääres ja saartel. Riik piirneb põhjas Kameruni ning idas ja lõunas Gaboniga.

    Ekvatoriaal-Guinea hõlmab mandriosa, Mbini, rannikulähedased saared Corisco (Mandyi), Elobey Grande ja Elobey Chico ning Bioko ja Annobóni saare. Mbini ala on valdavalt 600–900 m kõrgune mägismaa, Kristallmägedes ulatub kõrgus üle 1500 m-ni (kõrgeim tipp Mitra, 1200 m). Mägised on ka saared. Riigi suurim saar on Bioko, mis paikneb Mbinist rohkem kui 180 km loodes. Bioko koosneb kolmest liitunud vulkaanilisest massiivist, seal asub ka riigi kõrgeim tipp Pico Basilé (3008 m). Mbini keskosas voolab Mbini jõgi.
  • Elevandiluurannik
    Elevandiluurannik (ametlikult Côte d'Ivoire'i Vabariik [kot-divu'aar]) on riik Lääne-Aafrikas Guinea lahe põhjarannikul.

    Riik piirneb läänes Libeeria ja Guineaga, põhjas Mali ja Burkina Fasoga ning idas Ghanaga.
  • Gabon
    Vihmamets Gabonis Gabon on riik Kesk-Aafrika läänerannikul. Riik piirneb põhjas Kameruni ja Ekvatoriaal-Guineaga ning idas ja lõunas Kongo Vabariigiga. Läänes piirneb Gabon Atlandi ookeaniga.

    Gabon on väikese rahvaarvuga hõredalt asustatud riik. Suurem osa elanikest on bantud. Linnaelanike osakaal rahvastikus on umbes 87%.
  • Guinea
    Guinea on riik Lääne-Aafrikas. See on endine Prantsusmaa asumaa (Prantsuse Guinea), mis iseseisvus 1958. aastal.

    Guinea piirneb läänes Guinea-Bissauga, põhjas Senegali ja Maliga, idas Elevandiluurannikuga, lõunas Libeeria ja Sierra Leonega ning edelas Atlandi ookeaniga.
  • Kamerun
    Kamerun on riik Aafrika keskosa läänes Guinea lahe ääres. Kamerun piirneb Nigeeriaga loodes, Tšaadi ja Kesk-Aafrika Vabariigiga idas ning Kongo Vabariigi, Gaboni ja Ekvatoriaal-Guineaga lõunas.

  • Kesk-Aafrika Vabariik
    Kesk-Aafrika Vabariik on merepiirita riik Aafrika mandri keskosas. Riik piirneb põhjas Tšaadiga, idas Sudaani ja Lõuna-Sudaaniga, lõunas Kongo Demokraatliku vabariigi ja Kongo Vabariigiga ning läänes Kameruniga.

    Kesk-Aafrika Vabariigi haldusjaotus
  • Komoorid
    Komoori Liit (2002. aastani Komoori Islamiliitvabariik) on saareriik Aafrika idaranniku lähistel India ookeanis Mosambiigi väina põhjaosas asuvas Komooride saarestikus.

    Araablased tundsid Komooride saarestikku kui جزر القمر‎ (Juzur al-Qumur), mis tähendab 'Kuu saari.'
  • Kongo Demokraatlik Vabariik
    Kongo Demokraatlik Vabariik on riik Kesk-Aafrikas. 1908–1960 kandis nime Belgia Kongo, 1971–1997 Zaire (eesti keeles ka Sair). Kongo DV piirneb Kongo Vabariigi, Kesk-Aafrika Vabariigi, Lõuna-Sudaani, Uganda, Rwanda, Burundi, Tansaania, Sambia ja Angolaga.

    Kongo DV paikneb Kesk-Aafrikas. Kolmandik maast on põhja pool ekvaatorit.
  • Kongo Vabariik
    Kongo Vabariik (ka Kongo-Brazzaville, Brazzaville'i Kongo) on riik Aafrikas. Piirneb edelas Atlandi ookeaniga, lõunas ja idas Kongo Demokraatliku Vabariigiga, põhjas Kesk-Aafrika Vabariigiga, loodes Kameruniga ja läänes Gaboniga.

    Kongo Vabariik jaguneb 12 departemanguks (Bouenza, Brazzaville, Cuvette, Kouilou, Lékoumou, Likouala, Lääne-Cuvette, Niari, Plateaux, Pointe Noire, Pool, Sangha).
  • Madagaskar
    Madagaskar

    Madagaskar (malagassi Madagasikara; ametliku nimega Madagaskari Vabariik, varem Malagassi Vabariik ja Madagaskari Demokraatlik Vabariik) on riik Aafrika idarannikul India ookeanis. Ta asetseb 12. ja 25. lõunalaiuse ning 43. ja 50. idapikkuse vahel.
  • Mali
    Mali kaart

    Mali on merepiirita riik Lääne-Aafrikas. Malil on maismaapiir seitsme riigiga: põhjas Alžeeriaga, idas Nigeriga, lõunas Burkina Faso ja Elevandiluurannikuga, edelas Guineaga ning läänes Senegali ja Mauritaaniaga.
  • Maroko
    Maroko on kuningriik Loode-Aafrikas. Selle koosseisu kuulub ka vaidlusalane territoorium Lääne-Sahara.

    Marokol on pikk Atlandi ookeani äärne rannajoon, mis Gibraltari väinast möödudes jätkub Vahemere ääres. Naaberriigid on Mauritaania edelas ning Alžeeria idas ja kagus (piir Alžeeriaga on kinni). Vahemere rannikul on ka kaks Hispaania enklaavi Ceuta ja Melilla. Atlandi ranniku vastas on Kanaari saared ja põhja pool teisel pool Vahemerd on Hispaania.
  • Mauritaania
    Mauritaania on riik Loode-Aafrikas Atlandi ookeani rannikul. Ta piirneb Senegali, Mali ja Alžeeria ning Maroko poolt hõivatud Lääne-Saharaga.

    Mauritaania sai nime Põhja-Aafrikas asunud antiikaja piirkonna Mauretaania järgi. Mauretaania järgi on nimetatud ka maurid. Kuid Mauritaania ja Mauretaania maa-ala ei kattu ja ka maurid pole Mauritaania põlisrahvas.
  • Mauritius
    Mauritius (ametlikult Mauritiuse Vabariik) on Aafrika saareriik India ookeanis Maskareenide saarestikus, mis hõlmab Mauritiuse saare ja selle ümbruskonna väikesaari. Mauritius kuulub Rahvaste Ühendusse.

    Mauritiuse nimi tuletub riigi suurima saare nimest. Madalmaade admiral Wybrand van Warwyck nimetas 1598 Mauritiuse saare Madalmaade asehalduri, Nassau printsi Oranje Mauritsi järgi.
  • Mayotte
    Mayotte (varem ka Mahoré) on Prantsusmaa meretagune departemang (département d'outre-mer) India ookeanis. Hõlmab Komoori saarestikku kuuluva Mayotte'i saare ja mõned selle läheduses asuvad pisisaared, millest suurim on Petite Terre.

    1974 ja 1976 toimunud referendumitel otsustasid saareelanikud mitte liituda iseseisvate Komooridega, vaid jääda Prantsusmaa alluvusse.
  • Niger
    Niger on merepiirita riik Aafrikas. Põhjas on Nigeri naaberriigid Alžeeria ning Liibüa, idas külgneb ta Tšaadi, läänes Mali, lõunas Nigeeria ja Benini ning edelas Burkina Fasoga.

    Riik on nime saanud Nigeri jõe järgi.
  • Rwanda
    Kaart

    Rwanda (ametlikult Rwanda Vabariik, varem ka Ruanda) on merepiirita riik Aafrika keskosas ekvaatorist veidi lõuna pool. Rwanda piirneb läänes Kongo Demokraatliku Vabariigi, põhjas Uganda, lõunas Burundi ja idas Tansaaniaga.
  • Seišellid
    Seišellid (ametlikult Seišelli Vabariik) on saareriik India ookeanis Madagaskarist põhja ja kirde pool. Seišellid on Aafrika väikseim riik. Riik hõlmab umbes 115 saart (riigi põhiseaduses on loetletud 155 saart), millest 33 on asustatud. Suurim saar on Mahé, millel elab ligi 80% rahvastikust.

    Prantsuse kapten Corneille Nicholas Morphey nimetas saarestiku Prantsusmaa rahandusministri Jean Moreau de Séchellesi järgi.
  • Senegal
    Senegali Vabariik on riik Lääne-Aafrikas, Senegali jõest lõunas. Senegali põhjapoolne naaberriik on Mauritaania, idas piirneb Senegal Maliga, lõunas Guinea ja Guinea-Bissauga, lisaks ümbritseb Senegal idast, põhjast ja lõunast Gambiat.

  • Togo
    Togo on riik Lääne-Aafrikas. Piirneb läänes Ghanaga, idas Beniniga ja põhjas Burkina Fasoga. Pealinn Lomé asub lõunas, Guinea lahe ääres.

    Riik jaguneb viieks piirkonnaks:
  • Tuneesia
    Tuneesia on riik Põhja-Aafrikas. Riik piirneb läänes Alžeeriaga ja kagus Liibüaga.

    Riik jaguneb 24 kubernerkonnaks.
  • Tšaad
    Tšaad on merepiirita riik Aafrika keskosas. Piirneb põhjas Liibüaga, idas Sudaaniga, lõunas Kesk-Aafrika Vabariigiga, läänes Kameruni, Nigeeria ja Nigeriga.

    Riigi kõrgeim tipp on Tibesti mägismaal paiknev 3415 m kõrgune Emi Koussi vulkaan. Riigi põhjaosa hõlmab Sahara kõrb. Keskosas asub Djourabi kõrb. Läänepiiril asub Tšaadi järv.
  • Ühinenud Araabia Vabariik
    Ühinenud Araabia Vabariik (ÜAV; araabia keeles الجمهورية العربية المتحدة‎‎) oli lühiajaline poliitiline liit, mille sõlmisid Egiptus ja Süüria. Liit loodi 1958. aastal ning lõpetati 1961. aastal Süüria riigipöörde tagajärjel.

    Egiptuse ametlik nimi oli Ühinenud Araabia Vabariik kuni 1971. aastani. Selle president oli Gamal Abdel Nasser. Riik kuulus ka Ühendatud Araabia riikide (ÜAR) ühendusse, mis kujutas endast suhteliselt nõrka liitu Põhja-Jeemeniga, ÜAR lagunes koos ÜAVga aastal 1961.
  • Prantsuse Lõunaalad
    pisi Prantsuse Lõunaalad (ametlikult Prantsuse Antarktilised ja Lõunaalad; prantsuse Terres australes et antarctiques françaises) on 1955. aastast Prantsusmaale kuuluv meretagune territoorium, mis koosneb paljudest väikestest saartest ning maa-alast Antarktika mandril.

    Territooriumi pindala on 439 666 km², halduskeskus on Port-aux-Français. Sellest suurema osa moodustab Antarktikas asuv Adélie Land pindalaga 432 000 km². Ülejäänud saarte pindala on kokku 7 666 km². Saartel ei ole alalist elanikkonda, asustajate arv sõltub aastaajast. Ühelgi saarel pole sadamat, lennukitel on võimalik maanduda neljas paigas.
  • Laos
    Laos, ametlikult Laose Demokraatlik Rahvavabariik (lao keeles ສາທາລະນະລັດ ປະຊາທິປະໄຕ ປະຊາຊົນລາວ, Sathalanalat Paxathipatai Paxaxôn Lao) on merepiirita sotsialistlik riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaarel. Piirneb Kambodža, Vietnami, Tai, Myanmari ja Hiinaga.

    Laos oli 1949. aastani Prantsusmaa protektoraat Prantsuse Indohiinas.
  • Liibanon
    Liibanon Liibanon on riik Lähis-Idas. Asub Vahemere idarannikul. Piirneb põhjas ja idas Süüriaga, lõunas Iisraeliga.

    Liibanoni elanikest on 57% muslimid (35% šiiidid ja 22% sunniidid), 36% kristlased ja 7% druusid (2001).
  • Süüria
    Süüria (araabia keeles سوريا (Sūriyā), süüria keeles ܣܘܪܝܐ, kurdi keeles Sûrî; ametlikult Süüria Araabia Vabariik) on riik Lähis-Idas Levandis. See piirneb de jure läänes Vahemere ja Liibanoniga, põhjas Türgiga, idas Iraagiga, lõunas Jordaaniaga ja edelas Iisraeliga. Süüria jääb 32° ja 38° N ning 35° ja 43° E vahele.

    Süüria nimi on pärit Vana-Kreekast, kus nimetusega Σύριοι (Sýrioi) tähistati assüürlasi. Uuemate uurimuste kohaselt viitab Süüria nimi Assüüriale.
  • Vietnam
    Vietnam (ametliku nimega Vietnami Sotsialistlik Vabariik) on riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaare idarannikul. Piirneb Hiina, Laose ja Kambodžaga.

    Rohkem kui poole riigi aladest hõlmab tiheda metsaga kaetud Annami mäestik. Tihedama asustusega ja ühtlasi kõige tegusamalt haritavad alad paiknevad Hồng Hà ja Mekongi jõe ääres.
  • Belgia
    Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas. Belgia naabrid on Holland põhjas, Saksamaa idas ning Luksemburg ja Prantsusmaa lõunas. Belgia looderannikul on Põhjameri.

    Belgia pindala on 30 688 km² ja rahvaarv on 11,4 miljonit. Pealinn ja suurim linn on Brüssel; teised suuremad linnad on Antwerpen, Gent, Charleroi ja Liège.
  • Guernsey saar
    pisi Guernsey saar on saar La Manche'i väinas Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel, Inglise kroonile kuuluva samanimelise krooni sõltkonna peasaar.

    Saare pindala on 63 ruutkilomeetrit. Guernsey on künklik, kõrgus merepinnast kuni 110 meetrit.
  • Itaalia
    Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.

    Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari.
  • Kreeka
    Kreeka (uuskreeka keeles Ελλάδα Elláda, formaalselt Ελλάς Ellás, ajaloolise nimega Hellas) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maaid. Kreeka piirneb loodes Albaania, põhjas Põhja-Makedoonia, kirdes Bulgaaria ja idas Türgiga. Kreeka riigikeel on kreeka keel.

    Alates 1952. aastast on Kreeka NATO ja 1981. aastast Euroopa Liidu liikmesriik. Alates 1. jaanuarist 2001 kuulub Kreeka ka euroalasse.
  • Luksemburg
    Luksemburg (ametlikult Luksemburgi Suurhertsogiriik) on merepiirita väikeriik Euroopas Madalmaade ajaloolises piirkonnas. Luksemburg moodustab koos Hollandi ja Belgiaga Beneluxi maad. Riiki ümbritsevad Prantsusmaa, Belgia ja Saksamaa. Luksemburg on tänapäeval ainus suurhertsogiriik.

    Riigi nimi tuletub pealinna Luxembourgi kohal asunud väikesest Lucilinburhuci kindlusest. Saksa keeles tähendab sõna letze väikest ja burg kindlustatud hoonet, kindlust. Luksemburgi kindlust on ajaloos esmamainitud 963. aastal seoses ala läänistamisega krahv Siegfriedile.
  • Monaco
    Monaco Vürstiriik (prantsuse keeles: Principauté de Monaco; monegaski keeles: Principatu de Munegu) on linnriik, mis asub Vahemere ja Prantsusmaa vahel Prantsuse Rivieral (Côte d'Azur). Monaco on pindala väiksuselt teine ning kõige tihedamini asustatud riik maailmas.

    Monacos on palju hasartmänguasutusi, kuid kohalikel elanikel ei ole lubatud seal mängida. Esimene, Monte Carlo kasiino, avati 19. sajandil.
  • Prantsusmaa
    Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas. Prantsusmaa Euroopa osa, mis on tuntud nime all France métropolitaine, ulatub Vahemerest La Manche'i väina ja Põhjamereni ning Reini jõest Atlandi ookeanini. Prantsusmaale kuulub veel mitu ülemeredepartemangu: Prantsuse Guajaana Lõuna-Ameerikas ning mitu saareüksust Atlandi, Vaikses ja India ookeanis.

    Prantsusmaa pindala on 551 500 km², koos meretaguste piirkondadega 643 801 km². Pindalalt on ta Euroopas kolmas riik Venemaa ja Ukraina järel. Rahvaarv on 62,8 miljonit, koos meretaguste piirkondadega 68,1 miljonit.
  • Vatikan
    Vatikan on Roomas asuv merepiirita linnriik. See on väikseima pindala ja elanike arvuga riik maailmas. Alates 2013. aastast on Vatikani riigipea paavst Franciscus. Vatikani riigisekretär on kardinal Pietro Parolin. Vatikani Linnriigi Paavstliku Komisjoni president on kardinal Giuseppe Bertello.

    Vatikan sai suveräänse linnriigi õigused 1929. aastal, kui paavst ja Itaalia valitsus sõlmisid Lateraani lepingu. Vatikanis kehtib teokraatia. Vatikan on katoliku kiriku keskus. Riiki juhib absoluutse monarhina valitsev paavst. Alates Pius IX-st resideerivad paavstid Vatikanis ja alates aastast 1878 valitakse paavste ametisse Vatikanis peetavatel konklaavidel. Vatikani määrused ja korraldused avaldatakse itaalia keeles.
  • Šveits
    Video Ziteili mäest Šveitsis Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas. Ta piirneb põhjas Saksamaa, läänes Prantsusmaa, lõunas Itaalia, idas Austria ja Liechtensteiniga.

    Põhjast lõunasse ulatub Šveits kuni 220 kilomeetrit, idast läände kuni 360 kilomeetrit.
  • Ameerika Ühendriigid
    Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Riik piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga, põhjas on Ameerika Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. Ameerika Ühendriikidele kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis.

    Ameerika Ühendriigid koosnevad 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia. Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste riikidega või välisorganisatsioonidega tingimusel, et need registreeritakse vastavas föderaalasutuses. Kaitsealased ja välispoliitilised küsimused otsustab ning lepingud tehakse ainult riiklikul tasandil vastavas ministeeriumis.
  • Guadeloupe
    Guadeloupe [guadl'up] on Prantsusmaa ülemerepiirkond ja -departemang.

    Hõlmab saared Väikestes Antillides: Basse-Terre, Grande-Terre, La Désirade, Îles des Saintes ja Marie Galante. 2007. aastani kuulusid Guadeloupe'i haldusalasse ka Saint-Martini saare põhjaosa (Saint-Martin) ja Saint-Barthélemy, mis nüüd on eraldi territoriaalühendused. Tegevvulkaan La Grande Soufrière on Basse-Terre'i saare ja ühtlasi Väikeste Antillide kõrgeim mäetipp 1467 meetriga.
  • Haiti
    Haiti [ha'iiti] (varasem eestikeelne nimekuju Haiiti) on riik Ameerikas Kariibi meres Kuubast ida pool asuva Haiti saare (Antillide suuruselt teine saar) läänepoolsel kolmandikul. Haiti jagab seda saart idanaabri Dominikaani Vabariigiga, millega tal on väga vähe ühist. Riik on praegu presidendi vastu suunatud mässu järgses anarhias.

    Haiti on endine Prantsusmaa koloonia, mis kuulutas end iseseisvaks Ameerikas teisena (esimene oli USA).
  • Kanada
    Kanada [k'anada] on riik Põhja-Ameerika põhjaosas. Kanada koosseisu kuulub kümme provintsi ja kolm ala.

    Kanada on pindala (9 984 670 km²) poolest Venemaa järel teine riik maailmas. Maismaapindala järgi (9 093 000 km²) on Kanada maailmas neljas riik. Riiki ümbritsevad läänes Vaikne ookean, põhjas Põhja-Jäämeri ja idas Atlandi ookean. Kanada on ka maailma kõige pikema rannajoonega riik (202 080 km).
  • Martinique
    Martinique [martin'ik] on Prantsusmaa ülemerepiirkond ja ülemeredepartemang.

    Kolumbus avastas saare 1502. aastal. Saarest sai Prantsusmaa asumaa 1635. Martinique'i majandus tugines kaua orjandusele, mis keelati alles 1848. aastal.
  • Saint Vincent ja Grenadiinid
    Saint Vincent ja Grenadiinid on saareriik Kariibi meres Väikestes Antillides.

    Riik hõlmab Saint Vincenti saare ja sellest lõunas asuva Grenadiinide saarestiku põhjapoolsemad väikesaared. Riik kuulub Briti Rahvaste Ühendusse.
  • Saint-Barthélemy
    Saint-Barthélemy on Prantsusmaa meretagune territoriaalühendus, mis asub saarel Kariibi meres Väikeste-Antillide saarestiku põhjaosas.

    Saare pindala on 21 km² ja rahvaarv 8450 (2007). Halduskeskus on Gustavia, mis sai nime Rootsi kuninga Gustav III järgi. Koos ümberkaudsete väikesaartega on territoriaalühenduse pindala 24 km².
  • Saint-Martin
    Saint-Martini territoriaalühendus (prantsuse keeles: Collectivité de Saint-Martin) on Prantsusmaa meretagune territoriaalühendus, mis asub Saint-Martini saare põhjaosas. Saare lõunapool kuulub Madalmaade Kuningriigile.

    Prantsusmaa ja Holland sõlmisid kokkuleppe jagada omavahel saar 11. novembril 1648.
  • Saint-Pierre ja Miquelon
    Saint-Pierre ja Miquelon on Prantsusmaa osalise omavalitsusega meretagune ühisala.

    Saared asuvad Kanada Newfoundlandi lõunaranniku lähedal.
  • Trinidad ja Tobago
    Trinidad ja Tobago on saareriik Kariibi mere kaguosas Lõuna-Ameerika põhjarannikul Väikeste Antillide saarestikus.

    Riigi maa-ala koosneb 23 saarest, mille seas suurimad on Trinidad ja Tobago. Riigil on merepiir lõunas Venezuelaga, põhjas Grenadaga, kirdes Barbadosega ja kagus Guyanaga.
  • Prantsuse Polüneesia
    Prantsuse Polüneesia on Prantsusmaale kuuluv meretagune territoorium (collectivités d'outre-mer) Okeaanias.

    Halduslikult jaguneb Prantsuse Polüneesia viieks ringkonnaks:
  • Uus-Kaledoonia
    Uus-Kaledoonia (prantsuse keeles Nouvelle-Calédonie; kohalik nimi Kanaky) on Prantsusmaa meretagune ala, mis asub Vaikses ookeanis Korallimere idaosas. Hõlmab Uus-Kaledoonia saare, Loyauté saared ja hulga väiksemaid lähisaari. On osa Zealandiast.

    Saarte pindala on 18 576 km² ja 2014. aasta rahvaloenduse järgi elas neil kokku 268 767 inimest. Suurimaks linnaks ja ühtlasi halduskeskuseks on Nouméa.
  • Wallis ja Futuna
    Wallis ja Futuna on Prantsusmaa meretagune, osalise omavalitsusega ühisala. Asub Vaikses ookeanis Fidži ja Samoa vahel.

    Hõlmab kaks saarterühma kolme peasaarega: Wallis põhja pool ja Hoorni saared (Futuna ja Alofi) 260 km lõuna pool.
  • Argentina
    Argentina (mööndav nimekuju Argentiina) on hispaaniakeelne riik Lõuna-Ameerika lõunaosas Andide ja Atlandi ookeani vahel. See piirneb Uruguay, Brasiilia, Paraguay, Boliivia ja Tšiiliga.

    Argentina nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast argentum ('hõbe'), sest see väärismetall ajendas Argentina koloniseerimist.
  • Prantsuse Guajaana
    Prantsuse Guajaana on Prantsusmaa ülemerepiirkond ja ülemeredepartemang Lõuna-Ameerika kirdeosas. See on pindalalt Prantsusmaa suurim departemang; piirneb Brasiiliaga idas ja lõunas ning Surinamega läänes.

    Guajaanast sai Prantsusmaa asumaa 1604. aastal. 1946. aastal sai ülemeredepartemanguks.