WIR Bank

WIR Bank
WIR Bank, varem Šveitsi Majandusringi Seltsing (saksa keeles Wirtschaftsring-Genossenschaft), on 1934. aastal asutatud kooperatiivpank, mis emiteerib ja haldab sularahavaba alternatiivraha WIR Frank. See on käibel paralleelselt riigi ametliku raha Šveitsi frangiga (CHF) vahetuskursiga 1:1.

WIR panga sümbol Nime WIR (meie) selgitas Zimmermann vastuseisuna egoismile, leides et kogukonnana käitudes suudame me kaitsta paremini üksikisiku huve. Ühistu põhikirja § 2 sätestab: „Ettevõtte eesmärk on julgustada selle liikmeid andma oma vabad vahendid vastastikusse kasutusse ning edendada omavahelist kaubavahetust, pakkudes seeläbi oma liikmetele täiendavat müügimahtu“.

Kuigi seda initsiatiivi ründasid ägedalt nii pangad, konservatiivsed äriringkonnad ja ajakirjandus, õnnestus neil suure majanduskriisi ajal koguda 50 ja 100 CHF kaupa kokku u 140 000 CHF. Tegevust alustati mittetulundusettevõttena 1935. aastal 2950 liikmega. Panga tegevusloa said nad 1936. aastal. Sõja ajal langes liikmeskond 624-ni, kuid vastavalt tõusis liikmete arv 1960. aastal 12 567, 1980. aastal 24 227 ning aastal 2000. oli liikmete arv 80 000. Enamik neist on väike ja keskmised ettevõtted ning keskklassi tarbijad. Äritegevuse käive oli 1973. aastal 196 000 CHF, 1980. aastal 1 miljard CHF ja aastal 2000 oli see juba 2,5 miljardit SF ja aastal 2005 6,5 miljardit CHF. 2013. aastaks tõusis käive 18,56 miljardi CHF-ni. 2017. aasta lõpu seisuga WIR panga varade maht 5,36 CHF, milles 768 miljonit on laenatud WIR-frankides ja 3,84 miljardit CHF-s.

Aastatel 1935–1952 emiteeriti raha Ludwig Herpel i (1887–1934), saksa majandusteadlase poolt väljatöötatud sularahata ühistulise krediidi loomise ringi põhimõttel, maksed tehti kliiringusüsteemis pangaarvel ning arveldusarvetel olevalt summalt intressi ei makstud. Sellega taheti võimendada raha ringlust ning vältida selle seismajäämist. 1952. aastal käivitati paralleelne süsteem, milles laenati CHF-e ja laenudelt võeti väikest intressi.

1998. aastast on ettevõtte ametlik nimi WIR Bank Genossenschaft. Lisaks tavapärasele pangandustegevusele haldab see endiselt ka WIR-raha süsteemi, mis on suunatud VKE-te vajaduste rahuldamisele. Maksevahendina on kasutatud pabertšekke, broneeringutellimusi ja WIR-maksekviitungeid. Alates 2008. aastast saab teha WIR-kaardiga tehinguid jaekaubanduses ja toitlustusettevõtetes. Makseid saab teha puhtalt WI-vääringus, kombineeritud WIR/CHF ning puhaste CHF vääringus maksetena.

Maa (piirkond)
  • Šveits
    Video Ziteili mäest Šveitsis Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas. Ta piirneb põhjas Saksamaa, läänes Prantsusmaa, lõunas Itaalia, idas Austria ja Liechtensteiniga.

    Põhjast lõunasse ulatub Šveits kuni 220 kilomeetrit, idast läände kuni 360 kilomeetrit.