Euro
€
100 & 200 (trükitud 2019. aastal) Euro (lühend EUR, tähis €) on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta. Euro kui rahaühik jaguneb 100 sendiks. Euroopa Liidu rahaühiku tähis on €, kolmetäheline lühend EUR kuulub ainult rahvusvahelisse ärisse ja pangandusse.Euro võeti kasutusele 1. jaanuaril 1999 elektroonilise valuutana pankades ja ettevõtetes. Sularahana tuli euro käibele 1. jaanuaril 2002. Eurot kontrollib Euroopa Keskpank. Alates 1999. aasta juulist on trükkimis- ja vermimistööde tulemusena ringlusse lastud 14,5 miljardit rahatähte. 2012. aastal oli ringluses 11,836 miljardit rahatähte, mille koguväärtus oli 684 miljardit eurot, ja 80,677 miljardit münti, mille koguväärtus oli üle 20 miljardi euro. Ringlusse lastud euromündid kaaluvad kokku 692 335 tonni.
Euro eelised on vahetuskursiriski kadumine, mis lihtsustab rahvusvahelist kaubandust ja koostööd, ühistele huvidele orienteeritud rahapoliitika ning hindade suurem läbipaistvus, mis teravdab rahvusvahelist konkurentsi tarbija kasuks.
Euro on üks maailma tähtsamaid valuutasid, sest stabiilsus- ja kasvupakt tagab selle stabiilsuse. Langenud tehingukulude tõttu Euroopa kapitali- ja rahaturgudel on eurokäive kasvanud, nii et ta on saanud rahvusvahelistel finantsturgudel USA dollari ja Jaapani jeeni kõrval domineerivaks põhi- ja emissioonivaluutaks.
Eurot kasutab üle 300 miljoni eurotsoonis elava inimese.
Eestis tuli euro ametliku valuutana käibele 1. jaanuaril 2011. Eesti kroonid vahetati eurode vastu Eesti Panga fikseeritud kursiga 15,6466.
Juba 1958. aasta Rooma lepingutega, mis viisid Euroopa Majandusühenduse asutamiseni, seati eesmärgiks kooskõlastatud majandus- ja valuutapoliitika. Aastal 1959 sõlmitud valuutalepe nägi muu hulgas ette abifondid ajutiste maksebilansiraskuste puhuks. 5. mai 1964 loodi Euroopa Majandusühenduste keskpankade presidentidest koosnev "kubernerikomisjon" rahapoliitika ühtsustamiseks.
1968. aasta tolliliiduga jõudis reaalmajanduslik integratsioon nii kaugele, et võis hakata mõtlema ühtsele valuutale. Bretton Woodsi süsteemi kokkukukkumine oli hakanud kaubandust takistama, mis tekitas ühtse valuuta järele vajaduse.
Oktoobris 1970 tuli Luksemburgi peaminister Pierre Werner välja ekspertide välja töötatud "Werneri plaaniga", mis nägi aastateks 1971–1980 ette kolmeastmelise plaani majandus- ja valuutaliidu sõlmimiseks. 21. märtsil 1972 loodi Euroopa valuutaliit: Euroopa Majandusühenduse riikide valuutade vahetuskursid tohtisid nüüd kindlaks määratud juhtkurssidest kõrvale kalduda maksimaalselt 2,25% võrra ("valuutauss"). Naftahinnašoki ja dollarikriisi ning Bretton Woodsi süsteemi kokkukukkumise tõttu muutus Werneri plaan raskesti teostatavaks ning 1977 sellest loobuti.
Suvel 1978 kiitis Euroopa Ühenduste Nõukogu heaks Euroopa valuutasüsteemi, mis jõustus 13. märtsil 1979. Ka see süsteem nägi ette kursside kõrvalekalded maksimaalselt 2,25% võrra. Samal ajal võeti uue Euroopa valuutaühikuna kasutusele ECU (lühend sõnadest European Currency Unit 'Euroopa Valuutaühik'). Erinevalt eurost ei olnud ECU seaduslik maksevahend, vaid arveldusühik. Pangatähti ei olnud, münte anti välja ainult sümboolsete eriväljaannetena. Mõned Euroopa Ühenduse liikmesriigid andsid ECU-des välja laene ja obligatsioone, millega kaubeldi ka börsidel.
Maa (piirkond)
-
Mayotte
Mayotte (varem ka Mahoré) on Prantsusmaa meretagune departemang (département d'outre-mer) India ookeanis. Hõlmab Komoori saarestikku kuuluva Mayotte'i saare ja mõned selle läheduses asuvad pisisaared, millest suurim on Petite Terre.
1974 ja 1976 toimunud referendumitel otsustasid saareelanikud mitte liituda iseseisvate Komooridega, vaid jääda Prantsusmaa alluvusse. -
Prantsuse Lõunaalad
pisi Prantsuse Lõunaalad (ametlikult Prantsuse Antarktilised ja Lõunaalad; prantsuse Terres australes et antarctiques françaises) on 1955. aastast Prantsusmaale kuuluv meretagune territoorium, mis koosneb paljudest väikestest saartest ning maa-alast Antarktika mandril.
Territooriumi pindala on 439 666 km², halduskeskus on Port-aux-Français. Sellest suurema osa moodustab Antarktikas asuv Adélie Land pindalaga 432 000 km². Ülejäänud saarte pindala on kokku 7 666 km². Saartel ei ole alalist elanikkonda, asustajate arv sõltub aastaajast. Ühelgi saarel pole sadamat, lennukitel on võimalik maanduda neljas paigas. -
Ahvenamaa maakond
Ahvenamaa (soome keeles Ahvenanmaa, rootsi keeles Åland) on omavalitsuslik Soome maakond Läänemeres. Maakonna elanikkond on rootsikeelne ja ainus ametlik keel on rootsi keel.
Läänemeres asuva Ahvenamaa saarestiku suurim saar on Ahvenanmanner. Seda ümbritsevad, eriti idakaares, tuhanded väiksemad saared. -
Andorra
Andorra (Andorra Vürstiriik) on merepiirita riik Lääne-Euroopas Hispaania ja Prantsusmaa piiril Pürenee mägedes.
Andorra Vürstiriik rajati 8. septembril 1278. Riigi pindala on 468 km². Ta on kuuest Euroopa kääbusriigist pindalalt suurim. -
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Austria piirneb läänes Liechtensteini ja Šveitsiga, lõunas Itaalia ja Sloveeniaga, idas Ungari ja Slovakkiaga ning põhjas Saksamaa ja Tšehhi Vabariigiga. Austria pindala on 83 879 km². Maastik on väga mägine, kuna suure osa territooriumist võtavad enda alla Alpid. Ainult 32% territooriumist asub merepinnast madalamal kui 500 meetrit. Austria kõrgeim punkt on Großglockneri mägi (3798 meetrit merepinnast ), madalaim punkt asub Neusiedler See läheduses ja on 115 meetrit merepinnast. -
Belgia
Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas. Belgia naabrid on Holland põhjas, Saksamaa idas ning Luksemburg ja Prantsusmaa lõunas. Belgia looderannikul on Põhjameri.
Belgia pindala on 30 688 km² ja rahvaarv on 11,4 miljonit. Pealinn ja suurim linn on Brüssel; teised suuremad linnad on Antwerpen, Gent, Charleroi ja Liège. -
Eesti
Kaleidoskoop paikadest ja tegevustest Eestis 2021. aastal Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas. Eesti piirneb põhjas üle Soome lahe Soomega, läänes üle Läänemere Rootsiga, lõunas Lätiga ja idas Venemaaga.
Eesti pindala on 45 339 ruutkilomeetrit, koos merealaga 70 177 ruutkilomeetrit. Teise maailmasõja eel oli see praegusest suurem. Kaugemas ajaloos oli nüüdne Eesti territoorium Liivimaa osa ja kuulus osaliselt või täielikult Saksa, Rootsi, Vene, Taani või Poola koosseisu. -
Hispaania
Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Hispaania riigivalitsemise vormiks on parlamentaarne monarhia. Hispaania on Euroopa Liidu liikmesriik. Hispaania territoorium jaguneb riigi haldusjaotuse alusel 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks. Hispaania pealinn on Madrid.
Oma kontinentaalses osas piirneb riik lõunas ja idas Vahemerega, välja arvatud maapiir Gibraltariga. Hispaaniast põhja ja kirdesse jäävad Prantsusmaa, Andorra ja Biskaia laht. Lääne ja loode poolt piiravad riiki Portugal ja Atlandi ookean. Hispaania on üks kolmest riigist (teised kaks on Maroko ja Prantsusmaa), millel on rannajoon nii Atlandi ookeaniga kui ka Vahemerega. Lõuna poole jäävast Aafrikast lahutab Hispaaniat kitsas Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaania 1214 kilomeetri pikkune maapiir Portugaliga on pikim katkematu piirijoon Euroopa Liidus. -
Holland
Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast. Euroopas piirneb ta idas Saksamaaga ja lõunas Belgiaga (riigipiiri pikkus 1027 km) ning läänes Põhjamerega (rannajoone kogupikkus 451 km). Kariibi meres kuuluvad Hollandi koosseisu Bonaire, Sint Eustatius ja Saba. Hollandil on kaks pealinna. Ametlik pealinn on Amsterdam ja abipealinn on Haag.
Nimi "Nederland" ('madal maa') viitab sellele, et suur osa (26%) Hollandist asub merepinnast madalamal ja veel 29% territooriumist võib jääda üleujutuste alla. -
Iirimaa saar
Iirimaa on Briti saarestiku suuruselt teine saar. Suurbritannia saarest lahutab teda Iiri meri.
Suurem osa saarest kuulub Iiri Vabariigile. Saare põhjaosa (Põhja-Iirimaa) kuulub Suurbritanniale. -
Itaalia
Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. -
Kreeka
Kreeka (uuskreeka keeles Ελλάδα Elláda, formaalselt Ελλάς Ellás, ajaloolise nimega Hellas) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maaid. Kreeka piirneb loodes Albaania, põhjas Põhja-Makedoonia, kirdes Bulgaaria ja idas Türgiga. Kreeka riigikeel on kreeka keel.
Alates 1952. aastast on Kreeka NATO ja 1981. aastast Euroopa Liidu liikmesriik. Alates 1. jaanuarist 2001 kuulub Kreeka ka euroalasse. -
Küpros
Küprose Vabariik on loodusgeograafiliselt Aasias asuv ja tänapäeval geopoliitiliselt Euroopasse kuuluv saareriik Vahemere idaosas, Väike-Aasia poolsaarest lõunas asuval Küprose saarel. Küprose Vabariigi valitsus kontrollib pärast 1974. aasta Türgi invasiooni saare lääne- ja lõunaosa. Saare põhjaosas moodustatud Põhja-Küprose Türgi Vabariigi ala kuulub küll rahvusvahelise õiguse alusel Küprose Vabariigile, millel aga puudub kontroll ala üle. Küpros on alates 2004 Euroopa Liidu liige. Küprosest veel väiksemad Euroopa Liidu liikmed on Malta ja Luksemburg.
Küprose kreekakeelse nime Κύπρος päritolu pole selge. Nime varaseim säilinud vorm on mükeene keeles. Küprose nimi võib tuletuda sumerikeelsest sõnast vase või pronksi kohta. Teiste versioonide alusel võib nimi tuletuda kreekakeelsetest sõnadest küpressi või henna kohta. -
Leedu Nõukogude Sotsialistlik Vabariik
* Hilisema NSV kohta vaata artiklit Leedu Nõukogude Sotsialistlik Vabariik.
Leedu Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (leedu keeles Lietuvos Tarybų Socialistinė Respublika, vene keeles Литовская Советская Социалистическая Республика) oli sõdadevahelisel perioodil lühikest aega eksisteerinud Nõukogude Venemaa nukuriik. Selle kuulutas 16. detsembril 1918 välja Vincas Mickevičius-Kapsukase ajutine revolutsiooniline valitsus. Esimene Leedu NSV kadus 27. veebruaril 1919, kui see liideti Valgevene Nõukogude Sotsialistiku Vabariigiga ning moodustati Leedu-Valgevene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. -
Luksemburg
Luksemburg (ametlikult Luksemburgi Suurhertsogiriik) on merepiirita väikeriik Euroopas Madalmaade ajaloolises piirkonnas. Luksemburg moodustab koos Hollandi ja Belgiaga Beneluxi maad. Riiki ümbritsevad Prantsusmaa, Belgia ja Saksamaa. Luksemburg on tänapäeval ainus suurhertsogiriik.
Riigi nimi tuletub pealinna Luxembourgi kohal asunud väikesest Lucilinburhuci kindlusest. Saksa keeles tähendab sõna letze väikest ja burg kindlustatud hoonet, kindlust. Luksemburgi kindlust on ajaloos esmamainitud 963. aastal seoses ala läänistamisega krahv Siegfriedile. -
Läti
Kaart Läti asub Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, Eestist lõunas, Leedust põhjas. Idas on maapiir Venemaaga ja kagus Valgevenega. Läänes piirab riiki Läänemeri ja loodes Liivi laht. Lätil ei ole meresaari ega asumaid. Pindala on 64 589 km².
Läti on demokraatlik parlamentaarne vabariik, mis kuulub alates 17. septembrist 1991 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO), 29. märtsist 2004 Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) ja 1. maist 2004 Euroopa Liitu (EL). -
Malta
Malta Vabariik on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mis koosneb seitsmest saarest: Malta, Gozo (Għawdex) ja Comino saarest (Kemmuna) ning neljast asustamata saarest.
Malta on Euroopa Liidu kõige väiksem liikmesriik nii pindalalt kui ka rahvaarvult. Riigi pindala on 316 km² ja rahvastiku tihedus 1374 inimest/km². Rahvastiku tiheduse poolest on Malta kuues riik maailmas. -
Monaco
Monaco Vürstiriik (prantsuse keeles: Principauté de Monaco; monegaski keeles: Principatu de Munegu) on linnriik, mis asub Vahemere ja Prantsusmaa vahel Prantsuse Rivieral (Côte d'Azur). Monaco on pindala väiksuselt teine ning kõige tihedamini asustatud riik maailmas.
Monacos on palju hasartmänguasutusi, kuid kohalikel elanikel ei ole lubatud seal mängida. Esimene, Monte Carlo kasiino, avati 19. sajandil. -
Montenegro
Montenegro (montenegro keeles Crna Gora; eesti keeles eriti varasemal ajal on olnud kasutusel ka nimi "Tšernogooria") on väike mägine riik Balkani poolsaarel Aadria mere ääres.
Lääne-Balkani riikide hulka arvatud Montenegro piirneb Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Kosovo ja Albaaniaga. Rannajoone pikkus on 294 km. Maismaapiiri pikkus on 625 km. -
Portugal
Portugal (ametlikult Portugali Vabariik) on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas.
See piirneb läänes ja lõunas Atlandi ookeaniga ning idas ja põhjas Hispaaniaga, ühtlasi on Mandri-Euroopa kõige läänepoolsem riik. Lisaks Euroopa mandriosas asuvale territooriumile kuulub Portugali Vabariigile ka kaks saarestikku, Assoorid ja Madeira, millel on autonoomse piirkonna staatus. Nime on Portugal saanud Douro jõe suudmes asunud muistse rooma asula Portus Cale järgi, mille lähistel asub tänapäeval riigi suuruselt teine linn Porto. -
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas. Prantsusmaa Euroopa osa, mis on tuntud nime all France métropolitaine, ulatub Vahemerest La Manche'i väina ja Põhjamereni ning Reini jõest Atlandi ookeanini. Prantsusmaale kuulub veel mitu ülemeredepartemangu: Prantsuse Guajaana Lõuna-Ameerikas ning mitu saareüksust Atlandi, Vaikses ja India ookeanis.
Prantsusmaa pindala on 551 500 km², koos meretaguste piirkondadega 643 801 km². Pindalalt on ta Euroopas kolmas riik Venemaa ja Ukraina järel. Rahvaarv on 62,8 miljonit, koos meretaguste piirkondadega 68,1 miljonit. -
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. See piirneb Taani, Poola, Tšehhi, Austria, Šveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri.
Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalasutused asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 83 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik. -
San Marino
San Marino (ametlikult San Marino Vabariik; itaalia keeles Repubblica di San Marino, ka Serenissima Repubblica di San Marino) on merepiirita kääbusriik Lõuna-Euroopas. Ta on tervikuna ümbritsetud Itaalia territooriumist, moodustades enklaavi Itaalia territooriumi sees. Lisaks San Marinole on maailma riikidest enklaavid veel Vatikan ja Lesotho. San Marino on maailma vanim tänini eksisteeriv vabariik ja Euroopa Nõukogu väikseim liikmesriik.
Nimi "San Marino" tähendab itaalia keeles "püha Marinust". Püha Marinus oli traditsiooni järgi riigi rajaja. -
Slovakkia
Slovakkia on merepiirita riik Euroopas. Slovakkia naaberriigid on Poola, Tšehhi, Ukraina, Ungari ja Austria. Asub Kesk-Euroopas või teise liigituse järgi Ida-Euroopas. Slovakkial puudub otsene pääs merele, kuid Doonaud mööda on tal ühendus Musta merega.
Slovakkia on alates 1. maist 2004 Euroopa Liidu liige. -
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Soome piirneb idas Venemaaga (piiri pikkus 1313 km), põhjas Norraga (727 km) ja läänes Rootsiga (586 km). Lõunas on teisel pool Soome lahte lähim riik Eesti. -
Guadeloupe
Guadeloupe [guadl'up] on Prantsusmaa ülemerepiirkond ja -departemang.
Hõlmab saared Väikestes Antillides: Basse-Terre, Grande-Terre, La Désirade, Îles des Saintes ja Marie Galante. 2007. aastani kuulusid Guadeloupe'i haldusalasse ka Saint-Martini saare põhjaosa (Saint-Martin) ja Saint-Barthélemy, mis nüüd on eraldi territoriaalühendused. Tegevvulkaan La Grande Soufrière on Basse-Terre'i saare ja ühtlasi Väikeste Antillide kõrgeim mäetipp 1467 meetriga. -
Martinique
Martinique [martin'ik] on Prantsusmaa ülemerepiirkond ja ülemeredepartemang.
Kolumbus avastas saare 1502. aastal. Saarest sai Prantsusmaa asumaa 1635. Martinique'i majandus tugines kaua orjandusele, mis keelati alles 1848. aastal. -
Saint-Barthélemy
Saint-Barthélemy on Prantsusmaa meretagune territoriaalühendus, mis asub saarel Kariibi meres Väikeste-Antillide saarestiku põhjaosas.
Saare pindala on 21 km² ja rahvaarv 8450 (2007). Halduskeskus on Gustavia, mis sai nime Rootsi kuninga Gustav III järgi. Koos ümberkaudsete väikesaartega on territoriaalühenduse pindala 24 km². -
Saint-Martin
Saint-Martini territoriaalühendus (prantsuse keeles: Collectivité de Saint-Martin) on Prantsusmaa meretagune territoriaalühendus, mis asub Saint-Martini saare põhjaosas. Saare lõunapool kuulub Madalmaade Kuningriigile.
Prantsusmaa ja Holland sõlmisid kokkuleppe jagada omavahel saar 11. novembril 1648. -
Saint-Pierre ja Miquelon
Saint-Pierre ja Miquelon on Prantsusmaa osalise omavalitsusega meretagune ühisala.
Saared asuvad Kanada Newfoundlandi lõunaranniku lähedal. -
Prantsuse Guajaana
Prantsuse Guajaana on Prantsusmaa ülemerepiirkond ja ülemeredepartemang Lõuna-Ameerika kirdeosas. See on pindalalt Prantsusmaa suurim departemang; piirneb Brasiiliaga idas ja lõunas ning Surinamega läänes.
Guajaanast sai Prantsusmaa asumaa 1604. aastal. 1946. aastal sai ülemeredepartemanguks.
