Uus-Kaledoonia (prantsuse keeles Nouvelle-Calédonie; kohalik nimi Kanaky) on Prantsusmaa meretagune ala, mis asub Vaikses ookeanis Korallimere idaosas. Hõlmab Uus-Kaledoonia saare, Loyauté saared ja hulga väiksemaid lähisaari. On osa Zealandiast.
Saarte pindala on 18 576 km² ja 2014. aasta rahvaloenduse järgi elas neil kokku 268 767 inimest. Suurimaks linnaks ja ühtlasi halduskeskuseks on Nouméa.
Saared asustati umbes teisel aastatuhandel eKr. Eurooplastest silmas saari esimest korda James Cook 4. septembril 1774. Napoleon III käsul hõivas piirkonna admiral Auguste Febvrier Despointes 24. septembril 1853 ning sealt alates on see kuulunud Prantsusmaale. Viimane iseseisvusreferendum toimus 4. novembril 2018.
2014. aastal oli Uus-Kaledoonia SKT 11,1 miljardit USD. Piirkonna majandus sõltub oluliselt nikli ja koobalti kaevandamisest, mis annab kümnendiku SKTst. Uus-Kaledoonias leidub umbes veerand maailmas teadaolevatest niklivarudest ning seal kaevandatakse 7% maailma niklist.
Uus-Kaledoonias valitseb troopiline, ookeanilt puhuvate kagupassaatide tõttu niiske kliima. Aasta keskmine temperatuur on 21–26 °C, sademeid esineb 1050–2250 mm/a. Sademete hulk on suurem mägede idanõlvul.
.JPG)
.jpg)
