Uganda (Republic of Uganda)
Uganda lipp |
Alates 1962. aastast, mil Uganda iseseisvus, kuulub Uganda Briti Rahvaste Ühendusse.
Riik asub laial avatud platool, mis on merepinnast 900–1500 m kõrgusel.
Aluspõhi koosneb vanadest kristallkivimitest.
Ugandas on palju järvi ja soid, mis katavad 15% riigi pindalast. Victoria järve ja Kyoga järve vesi voolab Niiluse ülemjooksu lisajõgedesse.
Läänepiiril on suur org, milles asuvad Rutanzige järv, George'i järv ja Alberti järv, ja Ruwenzori mäestik, mida seostatakse uinunud vulkaanidega. Mäestiku kõrgeim tipp on Margherita mägi (5109 m). Idas lõpeb Uganda platoo samalaadse oruga. Idas paiknevas mäestikus asub kõrge vulkaan Elgoni mägi (4321 m). Põhjas laskub platoo laugjalt Lõuna-Sudaani ja As-Suddi soo poole. Ruwenzori mägedes ja kõrgetel vulkaanidel on igilumi.
Ugandas sajab väga palju vihma, sest riik asub mõlemal pool ekvaatorit.Vihmavaesemad piirkonnad on põhja- ja idapiirkond. Vihmaperiood kestab 9–11 kuud. Kõige vihmasem periood on märtsist juunini. Victoria järve ümbruses ja Lääne-Uganda mägedes on sademeid 150 cm aastas. Sademete rohkus võimaldab põllumeestel aastaringi toiduvilja kasvatada.
Ugandas on kõrge asendi tõttu troopiline kliima ning paiguti ekvatoriaalne kliima. Pealinna Kampala keskmine temperatuur on 22 kraadi.
Lõuna-Ugandat ja mägede madalamad nõlvad olid kunagi troopiliste vihmametsadega kaetud. Neid raiuti põllumaa saamiseks. Praeguseks on alles mõned hajusad metsaalad. Põhja pool, kus sademeid on vähem, on kõrged rohuse alustaimestikuga puistud. Ruwenzori mäestikus ja Elgoni mäel kasvavad omapärased hiigeltaimed.
Vihmametsade maharaiumise tõttu on loomastik vähenenud ja liikunud rohumaadele. Liha ja trofeede saamiseks peetakse metsloomadele jahti. Loomade kaitseks on rajatud mõned rahvuspargid. Kõige suurem rahvuspark on Kabalega (varem Murchison Falls) kummalgi pool Victoria Niiluse jõge. Seal elavad elevandikarjad. Riigi edelaosas asub Mgahinga gorillade rahvuspark.