Madagaskar (Republic of Madagascar)
 |
 |
| Madagaskari lipp | |
Madagaskar (malagassi Madagasikara; ametliku nimega Madagaskari Vabariik, varem Malagassi Vabariik ja Madagaskari Demokraatlik Vabariik) on riik Aafrika idarannikul India ookeanis. Ta asetseb 12. ja 25. lõunalaiuse ning 43. ja 50. idapikkuse vahel.
Suurem osa riigist paikneb Madagaskari saarel, mis on Aafrika mandrist eraldatud 400 km laiuse Mosambiigi väinaga. Madagaskarile kuulub arvukalt väikesi saari Madagaskari saare lähedal, sealhulgas Nosi Be, Nosi Mitsio,, Sainte-Marie saar ehk Nosy Boraha (idaranniku lähedal), Mangabe saar ehk Nosy Mangabe, Nosy Lava, ja Nosy Barren.
Riigi pindala on 587 041 km² või 587 051 km². Madagaskar on pindalalt Indoneesia järel suuruselt teine saareriik maailmas. Rannajoone pikkus on 4828 km.
Kuigi madagaskarlased ei pea end aafriklasteks, on Madagaskaril tihedad sidemed Lääne-Aafrika frankofoonsete riikidega.
Malagassi keeles nimetatakse Madagaskarit Madagasikara [madaɡasʲˈkʲarə̥]. Põhirahvust nimetatakse malagassideks (Malagasy).
Nimi ei ole kohalikku päritolu. Nimi Madageiscar esineb esimest korda Marco Polo mälestustes (13. sajand). Tegu on Muqdisho moonutatud nimega (Polo ajas Muqdisho ja Madagaskari omavahel segi). 10. augustil (lauritsapäeval) 1500 maabus Madagaskarile portugali maadeavastaja Diogo Dias ning pani sellele püha Laurentiuse järgi nimeks São Lourenço, kuid kaartidel eelistati Marco Pololt pärinevat nime.
Ei ole teada, et kohalikel elanikel oleks olnud Madagaskari kohta varasemat nime.
