Jersey (Bailiwick of Jersey)
 |
 |
Jersey kuulub Inglise kroonile, praegune valitseja on Charles III Normandia hertsogina. Jersey ei kuulu Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriiki ega Euroopa Liitu.
Jersey saare pindala on 118,2 km². See on Kanalisaartest kõige suurem ja kõige lõunapoolsem. Tema kaugus Normandia rannikust Prantsusmaal on 22 km ja Inglismaa rannikust 161 km.
Detsembris 2005 oli Jersey rahvaarv 88 201.
Jersey pealinn on Saint Helier.
Saar on künklik, kõrgus kuni 143 meetrit. Saare moodustab platoo, mis lõuna pool on madalam ja põhja pool kõrgem. Platood lõhestavad üldiselt põhja-lõunasuunalised orud.
Jerseys on mereline kliima pehmete talvede ja jahedate suvedega. Aastane keskmine temperatuur +11,6 °C on umbes samasugune nagu Inglismaa lõunarannikul. Aastas paistab päike keskmiselt 1912 tundi.
1997. aasta Saarte mängud toimusid ja 2015. aasta mängud toimuvad Jerseyl.
Jersey on olnud asustatud aastatuhandeid. Saarelt on leitud mitu pronksiaja ja rauaaja asulakohta. Jersey kuulus ka Rooma riiki ja saarelt on leitud rooma kultuskoha jäänused. Rooma-aegset asulapaika pole seni veel leitud. Pärast Rooma riigi langust kuulus Jersey bretoonidele, täpsemalt Reimsi peapiiskopkonda (aastani 744 Reimsi piiskopkonda). 933 vallutasid Jersey viikingid ja see liideti Normandia hertsogiriigiga. Kui William I vallutas 1066 Inglismaa, läks Jersey koos kõigi ülejäänud normannide valdustega Inglismaa koosseisu. John Maata kaotas kõik Inglismaa mandrivaldused Philippe II Auguste'ile, aga Kanalisaared jäid endiselt Inglismaale, kuid sellest ajast on saartel omavalitsus.
1640-ndatel oli Inglismaa kuningas Charles II eksiilis Jerseyl. Talle pakkus peavarju saare tollane kuberner George Carteret. Charles oli talle selle eest väga tänulik ja pärast seda, kui ta taas kuningaks sai, kinkis ta Carteret'le suuri valdusi oma Põhja-Ameerika kolooniates. Need said tuntuks nimega New Jersey ja tänapäeval kuuluvad need Ameerika Ühendriikide koosseisu.
