Turks ja Caicos (Turks and Caicos Islands)
![]() |
![]() |
Turksi ja Caicose saared Turks ja Caicos koosneb kahest suurest saarerühmast: Turksi saared idas, mille juurde kuuluvad Grand Turki ja Salt Cay saared, ning Caicose saarestik läänes, mille koosseisu kuuluvad Providenciales, Põhja-Caicos, Kesk-Caicos, Ida-Caicos, Lõuna-Caicos ja Lääne-Caicos. Saarerühmi lahutab umbes 35 km laiune Turki saarte väin. Hoolimata sellest, et asumaa koosneb umbes 300 väikesaarest, on enamus neist asustamata ja nimi on pandud ainult umbes sadakonnale saarele. Geograafiliselt moodustab Turks ja Caicos Bahama saarte jätku.
Turks ja Caicos on suhteliselt madalad saared. Kõrgeim punkt on 48 m merepinnast, mida väidavad enda kõrgeimaks punktiks nii Blue Hill Providencialese saarel kui ka Flamingo Hill Ida-Caicosel. Suurim saar on umbes 144 km² suurune Kesk-Caicos, sellele järgnevad 116 km² suurune Põhja-Caicos ja umbes 91 km² suurune Ida-Caicos. Pealinn asub 17 km² suurusel Grand Turki saarel, kus elab umbes 5000 inimest.
Turksi ja Caicose saartel valitseb suhteliselt kuiv ja päikeseline ning troopiline ookeaniline kliima. Grand Turki saarel on tavaline temperatuur aasta läbi 24–32 °C vahel. Vihma sajab harva, umbes 600 mm aastas. Päikeselisi päevi aastas on kuni 340. Saared jäävad orkaanide tekkimisväljale. Viimase suurema kahju põhjustas orkaan Maria 2017. aastal.
Kuiva ilmaga on kohanenud ka kohalik loodus. Saartel kasvab peamiselt kuivale hästi vastupidav troopiline mets saare keskel ja mere ääres mangroovidest moodustunud soomets. Turksi ja Caicose saartel elutseb mägiiguaan (Cyclura carinata), väljaspool saari ta ei levi. Piirkonna lähistel võib kohata oma rännuteel olevaid küürvaalu. Saartel elab kokku umbes 170 linnuliiki, sealhulgas pelikanid, flamingod, kalakotkad, haigrud, fregattlinnud ja Kuuba varesed.