Sierra Leone (Republic of Sierra Leone)
Sierra Leone lipp |
Pealinn Freetown asub Sierra Leone lääneosas.
Sierra Leonel on maapiir Guinea ja Libeeriaga. Tal on ka merepiir Atlandi ookeanis.
Riigi nimi tuleb pealinna Freetowni lähedal asuvate Lõvimägede järgi. Portugali meresõitja Pedro de Sintra andis 1462 mägedele nimeks Serra Leoa, mis tähendas 'emalõvi mäed'. Tänapäevane nimi on itaaliapärane ja selle andis tema kaasaegńe Alvis (Luis) Cadamosto, kes oli veneetslane.
Sierra Leone rahvaarv oli 2013. aastal hinnanguliselt 6,19 miljonit. Rahvastikust moodustavad 35% temned, 31% mended, 8% limbad, 5% konod, 2% kriod, 2% mandingod, 2% lokod ja 15% muud rahvad.
Ametlik keel on inglise keel, mida kasutavad valitsus ja koolid, kuid 97% elanikest oskab krio keelt.
78% elanikest on moslemid, 21% kristlased. Usulisi konflikte riigis ei ole ja Sierra Leone kuulub maailma kõige suurema usuvabadusega riikide hulka.
Sierra Leone loodus jaguneb nelja piirkonda: Guinea metsasavann, Guinea mägimetsad, Lääne-Guinea madalikumetsad ja Guinea mangroovimetsad. Valitseb troopiline mussoonkliima. Kõrgeim mägi on 1948 m kõrgune Loma Mansa.
Sierra Leone sai 1800. aasta paiku Suurbritannia asumaaks. 27. aprillil 1961 Sierra Leone iseseisvus.
1991–2002 toimus Sierra Leone kodusõda, milles hukkus 50–70 tuhat inimest. Libeeria toetatavad mässulised vallutasid suure osa riigist, eeskätt ida- ja lõunaosa. Kodusõja ajal kukutati Sierra Leone valitsus 4 korda. ÜRO rahuvalveväed suutsid lõpuks korra kogu riigis taastada.