Gröönimaa (Greenland)
 |
 |
Gröönimaa on omavalitsuslik ala Taani Kuningriigi koosseisus. Asub Ameerika maailmajaos, hõlmab Gröönimaa saare ja mitu väikest saart, mis asuvad Põhja-Ameerika mandrist (Kanadast) kirdes Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani vahel.
Gröönimaa põhjaosa ja Kanadale kuuluvat Ellesmere'i saart eraldab Narese väin, mille vähim laius on 26 km. Väinas asub Tartupaluki saar. Narese väinast lõunasse jäävad Gröönimaa ja Kanada vahele Baffini laht ja Davise väin, mille laius on 350–700 km. Ida pool paiknevast Islandist eraldab Gröönimaad 300 km laiune Taani väin.
Gröönimaa pindala on 2 166 086 km², mis on ligikaudu 50 korda suurem kui Eesti. Gröönimaa ulatus põhjast lõunasse on 2670 km. Morris Jesupi neem 730 km kaugusel põhjapoolusest on mitme teatmiku järgi maailma põhjapoolseim maismaapunkt. Ent selle neeme läheduses on mõni saareke veidi põhja pool. Lõunapoolseim punkt Nunap Isua neem (varasema nimega Farveli neem) paikneb Tallinnaga peaaegu samal laiuskraadil.
Elanike arv seisuga 1. jaanuar 2011 oli 56 615.
Vaatamata (loodusgeograafilisele) asukohale Ameerikas, on Gröönimaa poliitika ja majandus olnud läbi aegade tihedasti seotud Euroopaga.
Gröönimaa gröönikeelne nimi Kalaallit Nunaat tähendab grööni keeles inimeste maad (st gröönlaste maad).
Taanikeelne Grønland tähendab rohelist maad. Selle nime andsid maale sinna 10. sajandil elama asunud islandlased (vanaislandi Grænland).
